2012.a. sügisel lõppes Arhangelski lähistel uue saeveski käivitamisega ZAO Lesozavod 25 omanduses oleva Tsiglomeni saeveski moderniseerimise esimene etapp. Täna saetakse uute, äsja käivitatud seadmetega, ligikaudu 1000 m³ saepalke vahetuses.Hetkel on täies hoos juba ka teise moderniseerimisetapi läbiviimine, millise tulemuseks on nii puidukuivatite kui kuiva saematerjali sorteerimisliini käivitamine. AS Hekotek poolt tarnitud sorteerimisliini käivitus on plaanitud 2013.a. kevadel, mille järel suudab saeveski alustada tootmist planeeritud tootmismahus – kolmevahetuselises töös 800 000 m³ palki aastas.
Veidi ajaloost
2011.a. alguses allkirjastati Tsiglomenisse tarnitavate uute saeveskiseadmete tarne lepingud. Tarnijate valikul oli määrav roll sama ettevõtte eelnevalt (2006.a.) moderniseeritud Maimaksa tootmisüksuse tulemustel. Fakt, et ka ZAO Lesozavod 25 Tsiglomeni tootmisüksuses kasutatakse samade seadmevalmistajate seadmeid, räägib sellest, et kasutajad on rahul neile tarnitud seadmete kvaliteedi ja tootlikkusega.
Mugav usaldada
Vaatamata moderniseerimisprojektide välisele sarnasusele, on neil siiski väike, kuid siiski oluline erinevus. Kommenteerides seda tõi ZAO Lesozavod 25 peadirektor Mihhail Papõlev välja, et esimese, Maimaksa tehase renoveerimisel osalesid kõik projekti tarnijateks valitud firmad iseseisvalt. Uue tehase planeerimisel aga otsustati, et ühe pea-ettevõtjafirmaga on lihtsam erinevaid tegevusi koordineerida ja küsimusi lahendada. Tsiglomeni tsehhi renoveerimisel valiti pea-ettevõtjaks Eesti firma AS Hekotek, kellega ZAO Lesozavod 25 omab juba ligi kümne aastast eduka koostöö kogemust. „Oskus leida üksteisemõistmine tellijaga, oma kohustuste täpne teadmine, kõrge vastutustunne otsuste vastuvõtmisel – need on omadused, mida me hindame firmas Hekotek, ka tema uues pea-ettevõtja rollis“, märgib Mihhail Papõlev.
„Analoogne“ ei tähenda „ühtmoodi“
Kõik pidevalt areneb ja nii on ka Tsiglomeni uue tootmisüksuse seadmed võrreldes Maimaksa tehasega veelgi kaasaegsemad. Nii näiteks kui Maimaksa tehases pole ette nähtud eraldi sorteerimisliini märjale südamiksaematerjalile (see pakitakse seal eraldi paketeerijal), siis Tsiglomenis on olukord teistsugune – märja südamiksaematerjali sorteerimiseks on Tsiglomenis viie horisontaalse sorteerimistaskuga liin, mis võimaldab saematerjali käsitelda „hellemalt“ (kukkumisvabalt) ning suurendab ka kogu saagimisprotsessi kasulikku väljatulekut, võimaldades saetud materjalile täiendavaid sorteerimisvõimalusi.
Sellegi poolest, kahe AS Hekotek poolt tarnitud saematerjali sorteerimisliini olemasolu ei eelda, et peaks kindlasti töötama kahel liinil üheaegselt. Seadmed on projekteeritud nii, et saagides peenpalke on kogu saematerjal võimalik suunata ühele (küljelaudade) sorteerimisliinile. Samuti ei pea ka kaks paketeerijat ilmtingimata üheaegselt töötama. See võimaldab saeveskil efektiivsemalt kasutada tööjõudu ja ühtlasi optimeerida ka elektrienergia kasutamist.
Kasutada mõistusega
Saeveskis vaja minevast elektrienergia kogusest toodab saeveski Maimaksa tootmisüksus ise oma minisoojuselektrijaamas (CHP). Kuid olemasolev praktika näitab, et kogu võimaliku maksimaalse elektrienergia tootmisega kaasnevat (toodetud) soojusenergiat ei suuda ära kasutada ei saeveski puidukuivatite kompleks, ega ka saeveski ise. Maimaksa tootmisüksuses kasutatakse soojusenergia ülejääk efektiivselt ära puidugraanulite tootmiseks vajaliku saepuru kuivatamiseks. Kolme puidugraanulipressiga ja Hekoteki poolt projekteeritud ja valmistatud saepurukuivatitega puidupelletite tehase rajas ZAO Lesozavod 25 Maimaksa tootmisüksusele AS Hekotek. Selle tehase tootmisvõimsus on 70 000 tonni valmis puidugraanuleid aastas.
ZAO Lesozavod 25 lähiaja plaanides on analoogse tehase ehitamine ka Tsiglomenis. See on loogiline lahendus, pidades silmas jäätmevaba tootmise organiseerimist. Lisaks tootmisjääkide utiliseerimisele ja soojusenergia ülejääkide ära kasutamisele, leiavad valmistatud puidugraanulid kasutust ka kohalikes puidugraanuleid kütteainena kasutavates katlamajades. Mitmetesse Arhangelski ümbruse asustatud punktidesse rajas AS Hekotek need katlamajad umbes kolm aastat tagasi ning need on kohalikele elanikele kohalikust toorainest tootnud soojusenergiat praeguseks juba kolm kütteperioodi.
12.12.2012
